Järgneva dünaamilise slaidi abil on võimalik demonstreerida kuidas tekib koosinusfunktsioon. [br][br]Nagu varasemast teame, et igale nurgale vastab üks koosinuse väärtus ning et ka igale reaalarvule x saab vastavusse seada koosinuse väärtuse cos x. Sellest lähtuvalt saame, et võrdus f(x)=cos x seab reaalarvule x vastavusse reaalarvu, mis defineerib funktsiooni, mida nimetatakse koosinusfunktsiooniks. Kuna funktsioon f(x)=cos x, seab reaalarvulise muutuja x iga väärtuse korral vastavusse ühe reaalarvu, siis saame, et koosinusfunktsiooni [b]määramispiirkonnaks[/b] on kogu reaalarvude hulk R. [br][br][b]Punkti B[/b] lohistamisel tekibki meil koosinusfunktsioon ning mida aeglasemalt punkti lohistada seda tihedam tuleb funktsioonigraafik.

Kui aeglaselt lohistada punkti B, tuleb ilus ja pidev koosinusfunktsioonigraafik. Ehk näeme jooniselt, et iga reaalarvulise muutuja x korral leidub funktsioonil f(x)=cos x reaalarv y. [br][br]Nüüd vaatame ka koosinusfunktsiooni graafiku [b]muutumispiirkonda[/b]. Lohistame veel punkti B ning vaatame punkti B koordinaatide ordinaati ning näeme, et ordinaat ei oma suuremat väärtust kui arv 1 või väiksemat väärtust arvust -1. Seega koosinusfunktsiooni muutumispiirkonnaks on [ -1; 1 ].