Järgneva dünaamilise slaidi abil on võimalik demonstreerida kuidas tekib tangensfunktsioon. [br][br][b]Punkti C[/b] lohistamisel tekib meil tangensfunktsioon lõigus [-π/2;π/2], [b]Punkti B[/b] lohistamisel tekib meil tangensfunktsioon lõigus [-3π/2;-π/2] ja [b]Punkti D[/b] lohistamisel tekib meil tangensfunktsioon lõigus [π/2;3π/2] ning mida aeglasemalt punkte lohistada seda tihedam tuleb funktsioonigraafik. Kogu tangensfunktsiooni graafiku nägemiseks teha linnuke vastavasse kasti.[br][br]Näeme, et tangensfunktsioon ei ole iga x-i korral määratud ja funktsiooni jäävad justkui augud sisse. Sellest ka tangensfunktsiooni graafiku [b]määramispiirkond[/b], kogu reaalarvude hulk R, välja arvatud arvud kujul (2n+1)π/2, kus n ∈ Z. Sellised arvud saame graafikul näidata püstasümptootidena, pannes vastavasse kasti linnuke.[br][br]Nüüd vaadates tangensfunktsiooni graafiku [b]muutumispiirkonda[/b]. Tangensfunktsioon on lõpmatu igas oma määratud vahemikus ehk ei leidu suurimat ega vähimat y väärtust, seega tangensfunktsiooni muutumispiirkonnaks on kogu reaalarvude hulk R.