[justify][b]Lühike sisukokkuvõte:[/b] Immersiivsete tehnoloogiate kasutamine hariduses võib parandada õppeprotsessi tänu keskkondadele, mis pakuvad paremaid sensoorseid stiimuleid, mõjutades nägemist, kuulmist ja mõnikord ka puudutust. Rühmade jaoks pole aga immersioonitunde tekitamine lihtne ning saadaolevad lahendused hõlmavad sageli kallist ja keerukat riistvara (võimas graafika, jälgimissüsteemid, peakomplektid jne). Viimasel ajal on kasutatud mitut videoprojektorit, mis katavad suure osa vaatajate vaateväljast, taskukohasema alternatiivina teatud määral immersiooni pakkumiseks palju väiksemate kulude ja keerukusega. Tutvustame seda lähenemisviisi kui võimalust luua lastele õppekeskkondi. Samuti on esitatud näide elu kohta kiviajal.[/justify][justify][b]Märksõnad:[/b] (Pooleldi) immersiivne visualiseerimine, digitaalne meedia, digitaalse sisu loomine, digitaalne kunst.[br][br][b]Ressursside loend:[/b] Vajalik: üks või mitu tavalist videoprojektorit, arvutid ja projektsiooniekraanid (või valged seinad) videopiltide genereerimiseks ning projitseerimis-ala, kus valgust saab hämardada. Samuti on soovitatav arvestada erinevate instrumentide, seadmete või muude kavandatava tegevusega seotud rekvisiitidega, mis aitavad luua soovitud keskkonda, atmosfääri või ajastut. Lõpuks tuleb märkida, et projektsioonisüsteemid ei vaja kõrge eraldusvõimega graafikat ega suure jõudlusega arvuteid.[/justify]

[justify]Selle tegevuse eesmärk on pakkuda õpetajatele ja õpetajaks õppijatele (haridusteaduste üliõpilastele) meetod erinevate sündmuste loomiseks projektoreid kasutades. See hõlmab audiovisuaalsete materjalide koostamist ja nende jagamist projektorite vahel, et luua didaktilistel eesmärkidel väikese eelarvega pooleldi immersiivseid kogemusi, millega edastada erinevat teavet või taasluua konkreetseid ajaloolisi, kultuurilisi või looduslikke keskkondi.[br][br]Põhieesmärk on luua taustad, mis pakuvad rikkalikult teavet ja/või tekitavad lastes tunde, nagu nad oleks sattunud teatud temaatikasse või keskkonda. See soodustab laste osalemist konkreetse teema raames korraldatud didaktilistes tegevustes ning nad omandavad paremini kõnealuste keskkondadega seotud peamisi aspekte. Võimalikud teemad on näiteks eelajalooline elu, vihmametsad, keskaeg, päikesesüsteem, ookeanid, kosmoseuuringud jne.[br][br]Siin esitatud lähenemisviis põhineb kahel teineteisest sõltumatul etapil. Esimeses neist kujundatakse ja arendatakse elemendid selle keskkonna taasloomiseks, milles laste tegevused toimuvad. Teises kavandatakse koos lastega läbiviidavaid tegevusi vastavalt iga tegevuse ja lasterühma jaoks seatud didaktilistele eesmärkidele. Esimene etapp koosneb kahest osast:[br][/justify][list][*]globaalse tegevuse teemaga seotud audiovisuaalse sisu loomine;[/*][*]erinevate projektorite kombinatsioonide kavandamine ja kasutamine, et katta suurt osa osalejate nägemisväljast, kombineerides neid erinevate rekvisiitidega realistliku tunde suurendamiseks. Peamine eesmärk on pakkuda lastele võimalust sukelduda valitud keskkondadesse, toetades kogu tegevuse didaktiliste eesmärkide saavutamist. [/*][/list][br][justify]Teatud mõttes on eesmärk luua odav, lihtne (mitte kõrgtehnoloogiline), grupile orienteeritud pseudo-LR, mis ei nõua kallist riistvara, keerukaid tööriistu ega oskusi. Metoodikad ja vajalikud ressursid on lihtsad ning kohandatud lastele, õpetajatele ja koolidele alates alusharidusest ja alghariduse esimestest aastatest (näiteks võib kasutada vanema põlvkonna arvuteid ja projektoreid). Ühtlasi on oluline realismi suurendamiseks kasutada lisaks projektoritele sobivaid rekvisiite.[br][br]Kokkuvõttes aitab tegevuse eesmärkide saavutamine õpetajatel või õpetajaks õppijatel:[/justify][list][*]kasutada pilte, videoid ja muud multimeediasisu, mis taasloovad teatud maailma piirkondi, kultuuri- või ajaloosündmusi jne;  [br][/*][/list][list][*]töötada lastega, kes viivad valitud stsenaariumides läbi eri valdkondade didaktilisi tegevusi. Võimalike tegevuste mittetäielik nimekiri sisaldab järgmist:[br][/*][list][*]kunst: maalimine, fotograafia, teater, varjunukud, tants, muusika jne;[br][/*][*]tehnoloogia: primitiivsete tööriistade valmistamine, leidude taasloomine, näiteks tule või ratta avastamine, toiduainete säilitamine jne;[br][/*][*]ajaloolised sündmused;[/*][*]keskkond: looduse (ookeanid, vihmametsad, kõrgmäestikualad) avastamine/mõistmine jne.[/*][/list][/list][br][justify]Tegu on kergesti kohandatava lähenemisviisiga. Arvestades digitaalsele meediale omast paindlikkust, saab seda rakendada mistahes õppevaldkonnas ja kogu seadistust saab uuesti kasutada eri teemade, stsenaariumide ja seotud tegevustega muude ürituste korraldamiseks või muus vanuses õpilaste jaoks. Siin keskendume üldiselt kavandamisele ning anname õpetajatele metoodika, mida saab rakendada eri tegevuste jaoks.[/justify]

[justify][/justify][justify]As mentioned above, this document presents a methodology for creating activities in semi-immersive settings. The proposal suggests the fulfillment of the following steps: [br][br]1. [b][/b][b]Määratlege saavutatavad pedagoogilised eesmärgid.[/b] Seda tuleks teha kahel tasandil:  õppeaine või teema ja tegevuse tasandil. Ühtlasi saab tegevuste kavandamise protsessis mõelda ka teistele eesmärkidele ja neid lisada.[br][br]a. Õppeaine või teema tasandil: konkreetse teema valimine, näiteks kiviaeg, Rooma impeerium, universumi- ja kosmoseuuringud, Amazonase vihmamets jne. Teema valimise tulemusena õpivad lapsed selle aine konkreetseid aspekte, olenemata tegevustest, mida nad teevad, sest teema hõlmab iga tegevust. Teadmised omandatakse köitval viisil, kasutades erinevaid lastele esitatavaid materjale.[br][br]b. Tegevuse või ülesande tasandil: kavandatud tegevustes sooritatavate ülesannetega seotud oskuste arendamine (näiteks audiovisuaalsete/kunstiainete jaoks, oskuste arendamine sellistes valdkondades nagu joonistamine ja maalimine, muusika, teater, tants jne). Võimalikud on ka paljud teised tegevused, näiteks põhi- või peenmotoorika kontrollimine ja käe-silma koordinatsioon klotside või lego-sarnaste komplektidega objektide ehitamisel, õppimine, kuidas korjata puuvilju või marju, valmistada toitu jms.[/justify][justify]c. Lisaks võib aidata viis, kuidas tegevusi ellu viiakse, teha algust „21. sajandi oskuste“ alla kuuluvate pädevuste arendamisega selliste rühmategevuste kaudu nagu koostöö, suhtlus jne.[br][br][br]2. [b]Kujundage tegevus.[/b] Ka seda saab teha mitmel tasandil.[br][br]a. Valige stsenaarium. Kuigi see ei ole kohustuslik, võib loo jutustamine aidata lapsi paremini kaasata. Näiteks kui tahame keskenduda kunstile ja viia tegevust läbi kiviajas, võiksime esitleda lastele olukorda, kus kool on leidnud suurema koopa, mis on õpetamiseks ja mängimiseks palju parem, ning laste ülesanne on uue koopa kaunistamine maalidega (näiteks käejäljed) või avapeo korraldamine muusika, teatri, tantsu, toiduga jne.[br][br]b. Kavandage konkreetne seeria läbiviidavatest õpetlikest tegevustest, mis keskendub kunstile, tehnoloogiale, toidu kogumisele ja valmistamisele jne.[br][br][br]c. Planeerige kogu tegevuse ajastus. Kas lapsed peaksid vaatama pilte või videoid? Kas tegevused tuleks läbi viia üksteise järel? Kas kõik järgivad sama järjestust või teevad mõned lasterühmad erinevaid tegevusi? Need valikud mõjutavad kogu protsessi.[br][/justify][justify][br]3. [b][/b][b]Kujundage või valige projitseeritav sisu.[/b] Kui teema ja tegevus on määratletud, tuleb valida projitseeritavad materjalid. Pilte, muusikat ja videoid saab alla laadida Internetist, kuid multimeediasisu on võimalik luua ja redigeerida ka mis tahes saadaolevat tarkvara, näiteks Adobe Creative Cloudi vms kasutades. Samuti on võimalik ette valmistada helisid või videoid sisaldavaid slaidiesitlusi ja neid korduvalt taasesitada. Loomulikult peab valitud sisu sobima pedagoogiliste eesmärkide ja kavandatud tegevustega.[br][br]4. [b]Kujundage projitseerimisala põrandaplaan. [/b]Kui projektorite asukohta suures ruumis on võimalik muuta, võib olla huvitav luua ruumiline narratiiv, mille käigus peavad külastajad läbima erinevat multimeedia sisu, enne kui nad jõuavad kohta, kus peamisi tegevusi läbi viiakse. Idee on luua narratiiv, kasutades lastele teabe esitamise viisi ja ajastust.[br][br]5. [b]Valige rekvisiidid ja looge keskkond.[/b] Olenevalt teemast võib olla võimalik lisada esemeid ja seadmeid, mis kuuluvad valitud teemasse ja loosse või meenutavad neid esemeid ja seadmeid või on teema või loo jaoks asjakohased. Rekvisiidid on sageli tõhus viis lastes immersioonitunde suurendamiseks. Rekvisiidid võivad hõlmata kombeid või klassis valmistatud või kodust kaasa võetud rõivaid.[br][br]6. [b]Korrake, kuni jääte kujundusega täielikult rahule. [/b]Oluline on korrata etappe 1–5 ja neid täiendada, kuni tegevus on täielikult välja töötatud. Näiteks võite leida uut sisu, mille jaoks tuleb teemat, lugu, tegevusi või põrandaplaani muuta.[br][br]7. [b][/b][b]Looge kogu seadistus ja viige läbi tegevus/tegevused. [/b]Pärast keskkonna kujundamist, loomist ja kokkupanemist saab 2. etapis kavandatud tegevuse või tegevused läbi viia[br][/justify]

[justify][/justify][justify][/justify][justify]Selles jaotises tuuakse näide eelajaloolisele ajale ja koopaelanikele keskenduva temaatilise ja pedagoogilise tegevuse kujundamisest. Elame eelajaloolisel ajal. Selles näites sukelduvad lapsed eelajaloolistesse aegadesse, vaadeldes erinevaid eluaspekte paleoliitikumist neoliitikumini ja võib-olla sedagi, kuidas teaduses (eriti paleontoloogias ja paleoantropoloogias) on kogutud tõendeid selle kohta, mida me praegu teame neil aegadel elanud inimeste kohta.[/justify][br]Selle eesmärgi saavutamiseks kaalume kahte tegevuste tasandit. [br][list][*]Temaatilised tegevused, mille keskmes on kiviajaga seotud aspektid ja mis on suunatud kõigi tegevuste raamistiku loomisele.[/*][*]Pedagoogilised tegevused, mis hõlmavad konkreetseid harivaid tegevusi (nagu maalimine, tantsimine, toiduvalmistamine jne) ja mida viiakse läbi üldises temaatilises raamistikus. [/*][/list][justify][br]Pedagoogilised tegevused saab liigitada kolme kategooriasse: sissejuhatavad tegevused; peamised arendavad ja kokkuvõtvad tegevused, mis on seotud nende läbiviimise planeerimisega. Järgmistes jaotistes on toodud näide temaatilisest ja pedagoogilisest tegevusest, mis keskendub eelajaloolisele ajale ja koopaelanikele ning järgivad jaotises „Tegevuse kirjeldus“ esitatud tegevuse kavandusetappe.[/justify]

1. [b]Saavutatavad pedagoogilised eesmärgid.[br][/b][justify][br]a. Õppeaine või teema tasandil: oleme valinud elu kiviajal, sealhulgas paleoliitikumist neoliitikumi. Leiame, et seda teemat saab hõlpsalt kohandada eri tegevuste arendamiseks alushariduses, kuid see sobib hästi ka alg- ja keskhariduse õpilastele. Teema on huvitav, sest tegemist on väga selgelt eristuva aja ja keskkonnaga, ja ka seetõttu, et see võimaldab tutvustada teadusi ja uurimismeetodeid ja tehnikaid, mis on andnud meile teavet nende ammuste aegade kohta.[/justify][justify]b. Tegevuse või ülesande tasandil: inimeste eluviiside taasloomine (sadu tuhandeid aastaid tagasi kuni paar miljonit aastat tagasi) loob väga huvitava keskkonna, milles saab sooritada paljusid õppekavas ettenähtud tegevusi, mis hõlmavad joonistamist ja maalimist, savi või plastiliiniga voolimist, tööriistade ehitamist, muusikat ja tantsu, teatrit jms. Meie ettepanek põhineb kunstidel: maalimine, savist voolimine, teater ja tants.[/justify]c. Lisaks saab tegevustega arendada koostööd ja suhtlust. [br]

2. [b]Tegevuse kavandamine[/b][br][br][justify]a. Lugu: oleme koopaelanikud. Meile tulevad külla meie sõbrad ja sugulased mägede tagant ja tahame kolida suuremasse koopasse, et kõik ära mahuksime. Meie ülesanne on selle kaunistamine ja tervituspeo ettevalmistamine muusikaga, teatriga, tantsuga, toiduga jne.[/justify][justify][br]b. Teostavad didaktilised tegevused.[/justify][justify][/justify][list=1][list][*][justify]Joonistamine ja maalimine: paljudes eelajaloolistes koobastes on seintel käejäljed. Pigmendi puhumine käe kontuuri moodustamiseks koopaseinale või käe kastmine värvi sisse ja selle vajutamine seinale on ühed vanimad koopakunsti meetodid. Saame teha midagi sarnast, lastes lastel kanda värvi oma kätele ja jätta jäljed suurtele papitükkidele või panna käed papitükile ja joonistada või maalida ümber käe kontuuri (tulemus on käe „negatiiv“). Seejärel saab papitükid seintele riputada või jäljed sisse skaneerida ja koostada joonistamiseks ning illustreerimiseks mõeldud arvutitarkvara abil kõigi käejälgedega pilte. Koostatud pildid saab seejärel välja printida ja seintele riputada või projitseerida. Samuti saab papile või projitseeritud kujutistele lisada laste joonistusi loomadest.[/justify][/*][/list][/list]

[justify][/justify][list][*][justify]Muusika: iidsed pillid (flöödid, löökpillid jne). Esitage või laulge lugusid tegelastest ja filmidest, nagu „Ränirahnud“.[i][/i][/justify][i][/i][/*][*][justify]Teater: valmistage ette näidend, kus lapsed kujutavad selliseid tegevusi nagu marjade korjamine, lõkke süütamine, kalapüük või loomade hirmutamine ja taludesse ajamine. Näidendi stsenaariumid võivad rõhutada koostöö tähtsust inimeste eludes nii tänapäeval kui ka kiviajal.[/justify][/*][/list][justify]c. Ajastus: tegevused võivad lõppeda lastevanematele esitatava etendusega. Sellisel juhul toimuks joonistamine ja maalimine võrgust väljas, kuid muusika ja teatri tegevusi tehtaks lapsevanematele esitatava etenduse käigus.[/justify]

[justify][/justify][justify][/justify][justify][/justify][justify]3. [b][/b][b][/b][b]Kujundage või valige projitseeritav sisu.[/b] [/justify][list=1][*]Internetis on palju sisu, mis on seotud koobastega, koopakunstiga, koopaelanikega, speleoloogiaga, paleontoloogiaga, paleoantropoloogiaga jne. Projitseerimiseks valitud materjalid peavad kindlasti vastama kavandatavatele tegevustele ja laste vanusele. Näiteks saab otsida ja valida sisu järgmiste teemade alt:[br][/*][list=a][*]koobaste maailm; koobaste tüübid, meie linna lähedal asuvad või muul põhjusel asjakohased koopad jne; koobaste uurimine;[br][/*][*]koopakunst – esimeste koopamaalingute avastamine Altamiras ja reaktsioonid sellele leiule; käejäljed koobastes; skemaatilised ja stiliseeritud maalingud; värvilised maalingud loomadest; koopakunsti levik maailmas;[br][/*][*]kliimamuutused kiviajal; jäätumine; [br][/*][*]loomariik kiviajal;[br][/*][*]koopaelanike elu; tööriistad ja relvad.[br][/*][/list][/list][justify]Kõiki neid teemasid saab kujutada projektori või mitme projektoriga ning kõiki neid on võimalik ka kombineerida ja kuvada ühe või kahe projektoriga. Audiovisuaalse sisu esitamise viisi määrab see, kui palju ruumi on tegevuse läbiviimiseks ja mitu projektorit on saadaval. Selle jaotise tegevuste läbiviimisel tuleb hoolega järgida järgmises etapis kavandatavat põrandaplaani.[/justify]

[justify]4. [b]Kujundage projitseerimisala põrandaplaan.[/b] Olenevalt vabast ruumist, projektoritest ja sisust tuleb mõelda, kuidas projektoreid ja materjale projitseerimisalale jaotada. Kui lapsed ja külastajad peavad kõndima mööda kindlat rada, et jõuda põhitegevuste alale, on võimalik narratiivi luua viisiga, kuidas materjale eksponeeritakse. Näiteks on kolmandas jaos („Kujundage või valige projitseeritav sisu“) loetletud teemad, mida saab esitada järjestikku, eraldades neid kas ajaliselt või ruumiliselt.  [br][br]5. [b]Valige rekvisiidid ja looge keskkond. [/b]Võimalik on kasutada lihtsaid rekvisiite, näiteks koopa loomine kamuflaažkanga, tuld simuleerivate lampide, lõkkepuude jms abil. Lisaks saab kasutada klassis valmistatud või laste kodudest kaasa toodud rõivaid.[b][br][/b][br]6.[b] [/b][b]Korrake, kuni jääte kujundusega täielikult rahule. [/b]Olenevalt võimalikest seadistustest tuleb läbida korduvalt etappe 1–5 veendumaks, et tegevusi saab viia läbi laste jaoks tähendusrikkal viisil. [b][br][/b][/justify]

[justify]Selle tegevuse täiendamiseks on palju erinevaid võimalusi. Näiteks võime rääkida eelajaloolistest ametitest. Saame selgitada, millised olid eelajaloolistel aegadel olulised tegevused: kivist, puidust ja luudest tööriistade, relvade ja pillide valmistamine, tule süütamine ja selle eest hoolitsemine, rõivaste ja mokassiinide valmistamine, keraamika, põllumajandus ja loomakasvatus jne. Rääkida võib ka esimestest „tööstuslikest“ leidudest, sealhulgas rattast ja kangastelgedest. [br][br]Ajaperioodid ja mõned neile ajastutele omaste tegevuste soovitused (mõned neist soovitustest on mõeldud vanematele õpilastele).[br][br][/justify][list][*]Paleoliitikum: kütid-korilased (immersiivsed projektsioonid videote ja piltidega; Internetis leidub palju tasuta materjali hariduses kasutamiseks).[br][/*][*]Neoliitiline revolutsioon (immersiivsed projektsioonid videote ja piltidega; ka siin kehtib varasem kommentaar Internetiga seoses).[br][/*][*]Tööriista valmistamine: terava servaga tööriista valmistamine kive kasutades.[br][/*][*]Fossiilide töötuba: oma „fossiilide“ loomine Savisse jala- või käejälgede vajutamine.[br][/*][*]Lõke: kuidas sel ajal olemas olnud vahenditega lõket süüdata ja selle eest hoolitseda.[br][/*][*]Keraamika töötuba.[br][/*][*]Teater: kostüümide kandmine ja näidendi esitamine (rühmades).[br][/*][*]Korilaste suupiste: suupiste jaoks puuviljade ja marjade korjamine (või ostmine) ja selle valmistamine. Õpitakse leidma metsast söödavaid marju ja muud toitu.[br][/*][*]Kuidas teaduses (eriti paleontoloogias ja paleoantropoloogias) on kogutud tõendeid, mis toetavad meie teadmisi sellel ajal elanud inimestest.[br][/*][/list][br]

Mõned teadmiste testi näited.

[justify]Tänu projektsioonil põhinevate tegevuste eripäradele on nendega lihtne luua õpikeskkondi ka erivajadustega lastele, kuna need köidavad laste tähelepanu audiovisuaalsete, pooleldi immersiivsete materjalidega. Nende laste jaoks mõeldud tegevuste kavandamisel tuleb kindlasti arvesse võtta selliseid aspekte nagu vanus, haridustase ning laste eripärad ja didaktilised eesmärgid. Meetodi paindlikkus võimaldab seda kohandada väga erinevatele sihtrühmadele ja didaktilistele vajadustele.[/justify]

[justify]Selle õppetegevuse eesmärk on tutvustada õpetajatele (tööeelses või täiendõppes või õpetaja kraadi omandavatele tudengitele) digitaalse meedia võimalusi, sealhulgas audiovisuaalse sisu loomise tööriistu, ja viise, kuidas luua soodsate projektorite, arvutite ja helisüsteemide abil alasid tegevuste läbiviimiseks (selleks tarbeks sobivad isegi vananenud projektorid ja arvutid).[br][br]Üldiselt tunnevad IO2 neljanda tegevuse töötubades osalejad levinud joonistamise, maalimise ja slaidiesitluste tarkvara. Samuti teavad nad, kuidas luua arvutite ja projektorite abil projektsioonisüsteeme. Tänu sellele on neil tegevuse läbiviimiseks vajalikud põhiteadmised. [br][br]Siiski on teatud tööriistu, mis pakuvad palju võimalusi digitaalse sisu ja digitaalse kunsti loomiseks, mis pole nii hästi tuntud. Samuti tuleb sedalaadi tegevuste kavandamiseks võtta arvesse erinevaid küsimusi. Sellest tulenevalt peaks tegevuse töötuba hõlmama mõlemat metodoloogilist aspekti (sealhulgas kaevandamismeetod) ja sisu loomise põhitegevusi, näiteks piltide retušeerimine, teksti, heli või lihtsate eriefektide lisamine videopiltidele ning videote loomine digikaamerate, tahvelarvutite või mobiiltelefonidega jäädvustatud salvestiste redigeerimise ja järeltöötlusega.[br][/justify]

[justify]IO2 neljanda tegevuse töötubasid saab korraldada järgmiselt: esiteks pakutakse lühikese ajurünnaku raames välja erinevaid teemasid, mis moodustavad arendatava teema raamistiku. Töötoas osalevad inimesed moodustavad seejärel rühmad vastavalt oma huvidele ja teemadele, mis sobivad kõige paremini nende vajaduste ja eelistustega (tegelikult võiks see toimuda enne tegelikku töötuba, sellele teemale pühendatud spetsiaalse seansi käigus, mis toimub võrgus). Teise võimalusena saavad osalejad moodustada rühmi ning valida teema ja stsenaariumi eelnevalt kavandatud teemade hulgast, mis on töötoas osalejatele kättesaadavad.[br][br]Olenevalt töötoa ülesehitusest ja vabast ajast korraldatakse lihtsate pildi- ja videotöötlusvahendite kohta lühiseminare. Seejärel kavandab iga rühm tegevuse, järgides juhiseid jaotises „Tegevuse kirjeldus“. Kogutakse digitaalset sisu, see korrastatakse ja pannakse kokku esitlusteks. Seejärel laaditakse see olemasolevatesse projektsioonisüsteemidesse üles ja keskkond on valmis. Lõpuks kavandab iga rühm haridustegevused, mida loodud keskkonnas läbi viia. [br][br]Kui kõik rühmad on oma töö lõpetanud, esitleb iga rühm oma kavandit. Samuti jääb igale rühmale aega mõne teise rühmaga ühe oma tegevuse läbiviimiseks. Nii viivad kõik rühmad läbi mõne teise rühma kavandatud tegevuse.[br][br]Töötuba lõppeb kokkuvõttega, mille käigus osalejad arutavad erinevaid töötoas läbiviidud tegevustega seotud teemasid.[br][/justify]

[justify][/justify][list][*][Collado 21] Collado Giraldo, Hipólito & García Arranz, José & Bea, Manuel & Ramos Muñoz, José & Cantalejo, Pedro & Domínguez-Bella, Salvador & Fernández-Sánchez, Diego. (2021). HANDPAS: Manos del pasado. Catálogo de representaciones de manos en el arte rupestre paleolítico de la península ibérica. Publisher: European Union/Junta de Extremadura [/*][/list]

Ana Verde and Luis Pastor - Universidad Rey Juan Carlos