Järgneva dünaamilise slaidi abil on võimalik demonstreerida kuidas tekib siinusfunktsioon. [br][br]Nagu varasemast teame, et igale nurgale vastab üks siinuse väärtus ning et ka igale reaalarvule x saab vastavusse seada siinuse väärtuse sin x. Sellest lähtuvalt saame, et võrdus f(x)=sin x seab reaalarvule x vastavusse reaalarvu, mis defineerib funktsiooni, mida nimetatakse siinusfunktsiooniks. Kuna funktsioon f(x)=sin x seab reaalarvulise muutuja x iga korral vastavusse ühe reaalarvu, siis saame, et siinusfunktsiooni [b]määramispiirkonnaks[/b] on kogu reaalarvude hulk R. [br][br][b]Punkti A[/b] lohistamisel tekibki meil siinusfunktsioon ning mida aeglasemalt punkti lohistada seda tihedam tuleb funktsioonigraafik.

Kui aeglaselt lohistada punkti A, tuleb ilus ja pidev siinusfunktsioonigraafik. Ehk näeme jooniselt, et iga reaalarvulise muutuja x korral leidub funktsioonil f(x)=sin x reaalarv y. [br][br]Nüüd vaatame ka siinusfunktsiooni graafiku [b]muutumispiirkonda[/b]. Lohistame veel punkti A ning vaatame punkti A koordinaatide ordinaati ning näeme, et ordinaat ei oma suuremat väärtust kui arv 1 või väiksemat väärtust arvust -1. Seega siinusfunktsiooni muutumispiirkonnaks on [ -1; 1 ].